Seleniit
| Seleniit | |
|---|---|
 | |
| Omadused | |
| Keemiline valem | CaSO4·2H2O |
| Mineraaliklass | sulfaadid |
| Molekulmass | 172,17 |
| Värvus | valge, värvitu, hall, kollane, pruun, sinakas, punakas |
| Tihedus | 2,31 g/cm³ |
| Kõvadus | 2 (etalonmineraal) |
| Lõhenevus | hea |
| Süngoonia | monokliinne |
| Punktigrupp | monokliinne prismaline |
| Kriips | valge |
| Kaksistumine | tavaline |
| Murdepind | kiudjas |
| Läige | klaasi |
| Kristallooptilised omadused | |
| Optiline telg | kaheteljeline |
| Optiline märk | positiivne |
| Kaksikmurdumine | 0,010 |
| Reljeef | madal |
| Pleokroism | puudub |
| 2V | 58° |
Seleniit on plaatjas läbipaistev kipsi erim.
Nimetus pärineb J. G. Walleriuselt (1747 "Mineralogia, eller Mineralriket" (lk. 50), - 'selenites'). Nimetus kreeka keelest 'σεληνη' (kuu), arvatavasti kahvatu sinaka helgi tõttu. Venekeelses kirjanduses on seleniidiks nimetatud põhiliselt kiulise tekstuuriga kiudkipsi.